• OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
  • OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
Kui ühest küljest on energiafirmade aktsiad jätkuvalt finantsturgudel suurimad põlualused, siis samal ajal näevad analüütikud just selles sektoris kõige suuremat tõusupotentsiaali. Investor ei tohiks end siiski soodsatest aktsiahindadest ja uhketest hinnasihtidest lollitada lasta.
LHV maaklertegevuse juht Alo Vallikivi soovitab investoritel võimendusega instrumente vältida.
  • LHV maaklertegevuse juht Alo Vallikivi soovitab investoritel võimendusega instrumente vältida.
  • Foto: Andres Haabu
LHV Panga maaklertegevuse juht Alo Vallikivi kinnitas, et odav nafta on teinud väga populaarseks nii nafta hinna langusele kui ka tõusule panustavad börsil kaubeldavad fondid. Erilise tähelepanu on neil päevil kolmekordse võimendusega nafta hinna tõusule panustav UWTI sümboli alt leitav fond ja DWTI sümboli all kauplev kolmekordse võimendusega langusele panustav ETF.
„Investoritele neid fonde kindlasti ei soovitaks – võimendusega instrumendid on kauplejate pärusmaa ning positsioonide võtmisega tuleks olla eriliselt ettevaatlik,“ toonitas Vallikivi. Ta nentis, et nafta hinna langus kajastub eelkõige naftasektori aktsiates, kuid väga tugevat negatiivset mõju on see avaldanud ka konkreetsetesse riikidesse investeerivatele ETFidele (nagu Brasiilia EWZ ja Venemaa RSX – toim).
Seega tähendaks põrge nafta hinnas kergendusrallit ka nende riikide aktsiaturgudel. Suureks küsimuseks jääb Vallikivi hinnangul siiski, millal ja kas üldse võib loota nafta hinna taastumist. „Lühiajalist põrget võib pärast sellist müügisurvet kindlasti oodata, kuid kui elujõuline see põrge on, on juba kahtlasem,“ nentis ta.
Pildile on tema sõnul lisandunud USA pakkumine ja väiksema osatähtsusega jäänud OPECi võimetus kärbetega hinda enda kontrolli all hoida. Hänni märkis, et Venemaa on ennast avastanud olukorrast, kus eelarve täitmiseks peaks hoolimata prognoositust madalamast hinnast naftat koguseliselt sellevõrra rohkem müüma. „Kuid naftat on jätkuvalt vaja, liiginvesteeringuid teinud saavad sektorisiseselt vajadusel teistega konsolideeritud või likvideeritud ja algab uus tõus.“
Swedbank prognoosib tõusu
Ka Swedbanki analüütikud Teodor Sveen-Nilsen ja Ida Christine Gyldenløve toonitavad oma viimases energiaturu ülevaates, et tulevikus kerkib nafta hind praeguselt tasemelt kõrgemale ning pikaajaline hinnasiht (2018. aasta keskpaik – toim) on seatud 70 dollarile barreli eest. Nimelt on analüütikute hinnangul nafta praegune hind oluliselt madalam, õigustamaks sektorisse tehtud investeeringuid.
Teisalt ei ole analüütikute kinnitusel nõudluse kasv võrreldes globaalse majanduskasvuga peaaegu kunagi olnud nii suur kui praegu ning ka näiteks USAs on nafta nõudlus kasvutrendis. „Vaatamata faktile, et USA kütusetarbimine on püsinud mitu aastat paigal, on praegune aastane kasv 2% ringis,“ kirjutavad analüütikud. „Paistab, et madal hind on nõudlust positiivselt mõjutanud.“
15. jaanuari ülevaates hoiatavad nad siiski, et kogu sektor seisab praegu silmitsi seni suurima väljakutsega ning naftafirmade jaoks on kastist välja mõtlemine käsikäes jõuliste kulukärbetega möödapääsmatu.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele